õnnelikult elada, et õnnelikult

Hún Jörð
Sigur Rós
Gobbledigook
Sigur Rós
Dorosłe Dzieci
Turbo

selline pilt ei ole mulle 'recently added' playlistist varem vastu vaadanud
kuus rida teksti, millest ma sõnagi ei mõista (kuid kes ei arvaks end teadvat sõna 'turbo' tähendust, aga proovi, seleta lahti, mina ei oska)

ma võin küll sisestada need google translate'i
aga tegelikult ma ju ei mõista

ent neid ridu vaadates tekkis mul soov mõista

ja sellest mõistmise soovist tekkis mul soov mõista ka teisi võõraid tekste
lauseid
sõnu
tähti

'taevas tihti nähti tähti'

kuidas oleks see bulgaaria, armeenia või heebrea keeles?
ma võin küll sisestada selle google translate'i
aga tegelikult ma ju ei mõista

kuidas oleks see salapärases murdes, mida kõnelevad kirde-venemaa asunikud?
kuidas oleks see nepaali keeles?
kuidas oleks see keeles, mida kõneleb kordi väiksem ühik kui protsent maailma rahvastikust?

peale jannseni kaubamaja külastust ja soodushinnaga šokolaadi ostmist tabas mind mingisugune tundmus, et ma tahan teada

ma tahan teada ja ma tahan osata ja ma tahan rännata mööda maailma hõredalt asustatud paiku ja kõneleda nende elanikega nende oma keeles

aga ennekõike tahan ma rännata just sealsamas kirde- ja keskvenemaal, siberis, leena jõe lähistel. sest me käisime maikuus klassiga artises ja miski ärkas minus kell 11 neljapäeva hommikul (seega mitte mina) ja ma tean vaid nii palju, et ma armusin sellesse, mida ma nägin, ja soovisin sisimas sinna kunagi peale mitmeid aastakümneid vist isegi, jah, elama minna.

siber on niivõrd ilus, et
ma ise olen küll täiesti uuest generatsioonist ja ei pruugi võib-olla täielikult mõista, mida küüditatud siberis läbi elama pidid, aga kõik see maastik ja metsad ja mäed ja jõed
nii ilus, et süda hakkab valutama
ja ma mõtlen, et
kui ma oleksin olnud üks küüditatutest, näljas, külmunud, siis sellegipoolest, kas tõesti ei oleks ma suutnud märgata seda ilu?
mõnikord (kuid mitte igakord), kui ma mõtlen, et ma tahan süüa, et mu kõht on tühi, siis ma mõtlen hoopis sellele, mida inimesed on pidanud läbi elama ja mida inimesed kaugel lõunas ja idas veel tänapäevalgi tunnevad ja et mina,
ma ei ole tegelikult mitte kunagi nälga tundnud

see ei ole nälg, kui sa oled kuus tundi söömata olnud

see ei ole nälg
see on läänepärase mugandatud eluviisi tulemus

käigu see kõik kuradile

need inimesed ei ole süüdi, et nad põlluharimiseks kõlbmatus kohas sündisid
need inimesed ei ole süüdi selles, mis juhtus aastaid enne nende sündi ja takistas nende riigi majanduslikku arengut
need inimesed seal ei ole süüdi
nad on kõigest inimesed
süütud kui lambatalled
süütumad kui meie, läänepärase eluviisi viljelejad

aga igal argumendil on ka vastuargument ja minu jaoks tuli väga suure üllatusena see, et nepaali inimene ei tunne prügi sorteerimist, isegi prügikast ei oma tema jaoks suuremat tähtsust
ja prügi neil seal leidub, hordidena

aga eks selles saab ka süüdistada vaid majanduslikku mahajäämist, nepaali inimene ilmselt ei teagi, miks ta seda prügi sorteerima peaks

nepaali inimene ei tea väga paljusid asju

aga vahel on nii palju, palju lihtsam elada

ja nad on seal, kusjuures, väga õnnelikud oma šovinistlikus vabariigis

kuna elu mõte ei tundu peituvat milleski muus kui õnnelik olemises, siis vaadates asja hoopis teise nurga alt, kas kogu see vaesus ja näljahäda ühes maailma vaeseimas riigis on üldse nii halb asi, kui kõikse rahvas seal õnnelik on?

nad ei oskagi muud tahta kui riisi ja läätsesuppi, või kui oskavadki, sisestab neile miski, et see ei ole õige ja tavaliselt on selleks miskiks nende usk.

muidugi on ka nende haridus äärmiselt puudulik, aga olla lääne moodi haritud ei kuulu enamasti nende ambitsioonide hulka ja kui nad kõrgemast seisusest ei ole, nad seda lubada ei saa ja teavad seda titepõlvest saadik ning lepivad selle teadmisega, olles sellegipoolest õnnelikud. mis on, vähemalt minu meelest, kõige olulisem.

kui teha uuring nepaallaste seas, lihtsa küsimuse põhjal 'kas sa oled õnnelik?', võin vedada kihla kõige materiaalse peale, mis mul on, et jaatava vastuse protsent oleks mitmeid kordi suurem kui näiteks siinsamas, eestimaal. muidugi võite te nüüd selle tarbeks, kui taoline uuring tehtama peaks, omavahel kihla vedada, et jaatavalt vastate, aga ma ütlen teile, et ma ei oleks siis sugugi halvem inimene. vastupidi. aga et sinna kas või vaimselt jõuda, tuleb läbida teekond, mida läänepärases või läänepäraseks muutuvas, tahtvas, ihkavas riigis läbida ei saa.

ma olen viisteist aastat vana ja ma ei julge väita, et ma tean, kuidas see maailm toimib. mul on teadmised, aga ainult teadmistest ei piisa, et teada. ma olen viisteist aastat vana ja täitsa võimalik, et ma tean ühte viieteistkümnendikku sellest, mida mul oma eluaja jooksul teada õnnestub. aga olgu nende arvudega, kuidas on, ma parem püüan õnnelikult elada, et ka teisi õnnelikumaks teha, et õnnelikult surra.

ma ei püüa elada selleks, et surra. aga ma püüan elada. ja suren ma niikuinii.

'you're a slave to money, then you die' kirjeldab täpipealt lääneühiskonna stereotüüpi.

nepaalis, muuseas, on orjapidamine nüüdseks keelustatud.

raha seal ka ei ole.