kust tean ma kes on elumees
küllap siis kui paraja supi sees
olen ma taas
_
"Ma ei tea, ma ei taha siin olla, aga ma ei taha seal ka olla. Ma ei taha siin tänaval üksi olla. Miks sa lahkud? Ära mine, ma ei tea, ma ei taha... ma tahan, et... ma kardan, tead. Mida ma kardan? Küllap on see elu ja... maailm... mis.... mis noaga lõikab, tead, sügavale..."
_
Miks on kõik nii siin näruses maailmas? Miks mina seda muuta ei saa? Või saan? Aga need raisad ei lase ju minusugusel plikatirtsul midagi muuta või korda saata või... ma olen ju kõigest laps. Mida ma õige mõtlen? Elutahe kaob ära, kui niimoodi suhtutakse... minusse ja... mida ma küll loodan või eeldan? Kes ma selline üldse olen? Tühi koht maailmale. On küll need kuradi noortekampaaniad ja võimalused ka noortel midagi teha, aga fakk, me ju näeme, mida te, ülikondades mehed, mõtlete. Vähe ei näe siis?! Sõidate oma kuradi mersudes ringi ja töötate tähtsatel ametipostidel, teid hui kotibki mida meie, noored, tuleviku lootus, mõtleme. Teid päris kotibki, mida meie arvame või tahame. Sellepärast me end põhja joomegi, sellepärast me niimoodi protesteerimegi. Käige perse, ausõna, meid hui kotibki, mida teie ju mõtlete või arvate siis?! ... Ah mis ma ikka räägin igipõlistest asjadest, mida muuta ei saa... kulgen parem vaikselt edasi, endast märku andmata. Sulandun massi või midagi. Putsi küll. Kas me sellist ühiskonda tahtsimegi? Mis mõttes mind ei saa kottida see kuradi ühiskond ja poliitika - ma ju faking elan siin riigis! Ma elan siin! See on minu kodu ja mina olen vaba inimene vabal maal. Ei tea, kui kauaks mul taolist staatust omada õnnestub? See on meie endi kätes kõik. Aga kedagi ei koti, ei, milleks. Miks teid ei koti siis, inimesed? Miks te käite ringi tuima näoga ja ei proovigi mõista, mis siin maailmas toimub? Miks küll? Teie oma maa, teie oma riik... teie oma elu ja teie oma rahvas. Mis toimub, kuulge?!
_
"Kas sulle ei piisa siis sellest, kui ma ütlen, et ära karda, ära põe, mitte kedagi ei koti see, mida sa siin praegu teed... Vaata neid inimesi, püüa lugeda nende mõtteid. Kas sa tõesti arvad, et nad reageeriksid sellele kuidagi, et neile läheks see korda?"
"Ei, ma ei saa, see hirm on ikka mu sees, tead, see tunne, et... ma ei saa, noh. Lihtsalt ei saa."
Ei saagi, hirm jääb. Hirm elu ees.
ReplyDelete