Unisele ning näiliselt tähtsusetule päevale andis meeldiva alguse kapi ja seina vahelt leitud kondoomipakend, mis mirjanduseks hulganisti mõtteainet pakkus, et kes seksis ja kas seksis ja millal seksis jne. Tavaliselt kipuvad taolised vahejuhtumid unustustehõlma vajuma, kuid seekord sai ta klassivenna telefoni jäädvustatud. Ta lubas teha albumi, kus on kõik pildid minust ja kondoomipakend. Ei jõua ära oodata.
Keemia tund. Jälle. Alati on see just keemia tund. Päike kõrvetas mu musta pluusi ja ma lihtsalt sulgesin silmad ning uskusin, et on suvi. Aga tema mu kõrval nautis reaktsioonivõrrandeid. Ma naudin ka, näiteks Do + 2Kä + Or + Kl -> 1000000LOVE. Aga see on natuke teistmoodi, jah.
Enamik mu sõpradest oli otsustanud mitte kohale ilmuda ja messida mulle oma hommikukohvist kell 11.30 teise sõbranna pool, kes tunnikese hiljem oma sammud juba Tartu poole seadis. Üks neist oli selleks kellaajaks juba lennukis, mis suisa teisele mandrile lendas. Sel kellaajal ses kohas - võite vaid aimata, mis tunne mul oli. See ei ole kadedus, see on see kirjeldamatu tunne. Kirjeldamatu tunne on kirjeldamatu.
Mul kammis ära. Mul kammis totaalselt ära, kui ma oma lemmikut nägin. Ma oleks ta ka ilma läätsedeta ära tundnud - töllerdav täistaun taamal. Seal me siis seisime keset Vabaduse väljakut, keset kevadist päikesepaistet. Rääkisin talle paar lõbusat vahejuhtumit koolist, mispeale ma kahtlustasin teda 4,7% kahetsevat, et ta kooli ei ilmunud. Kuid edasine oli siiski parem.
Miks ma ei või võtta seda šokolaadi ja lihtsalt tasku pista ja minema kõndida? Mida ta mulle teha saab? Mida see blond geelküünte ja lisakilodega tädike mulle teha saab? Turvamehed kutsuda? Njaa, võib-olla. Aga mida nemad teha saavad? Politsei kutsuda? Võib-olla tõesti. Ja mis järgmiseks? Noomitus? Trahv? Aga mind huvitab, et kas ma šokolaadi saan ikka endale jätta või...
Katusekohvik on üks mõnus koht. Rikaste lõbu, seega ühtegi einet me endale lubada ei saanud, ent jutuainet jätkus küllaga. Avastasin, et mul on targad sõbrad. Lemmik on ka tark. Ja Klemmu. Vahepeal ma lihtsalt kuulasin lummatult nende vestlust, mis tekitas mulle alaväärsuskomplekse, sest selliste maailmaasjadega ma ei olnud sugugi nii kursis nagu nemad. Kuid nüüd olen, vähemalt rohkem kui enne. See tuul, mis katusekohviku terrassil puhus, oli niivõrd soe ja malbe, et me unustasime end sinna pikaks ajaks vestlema üleüldistest asjadest nagu haridus, tulevik, elu, maailmavaated, inimesed, sõbrad ning muidugi olevik, et me oleme õnnelikud, et me täpselt selle seltskonnaga täpselt selles kohas sel kellaajal istume. Ma tundsin, kuidas õnn mu südames tuksles. Või midagi sama deep'i.
Lemmik: "Me võtaks veel saia."
Nunnu teenindaja #1 "Et te teaksite, siit saab pastat ka."
Lemmik: "Eee jah, me teame, meil on seda ka."
Avastasime veidi Vana-Viru tänavat. Seal on üks huvitav graffiti (juhul, kui see muidugi on graffiti). See peaks endast kujutama Lydia Koidulat või vähemalt nii ma vaimustunult hüüdsin. Klassivenna telefoni sai jäädvustatud ka paar pilti minust ja Koidulast, millest üks kujutab meid kahte suguühtesse astumas. Ma olin tõeliselt vaimustunud. Kõigest. Absoluutne ekstaas. Ja see rahvas, mis vanalinnas liigub... juba nende nimel tasub seal käia. Need boheempoisid ja hipimehed ja... noh, need kutid, kelle pärast süda ühe löögi vahele jätab või siis suu lihtsalt totakalt ripakile jääb. Jah, nemad, teate küll.
"Anna, vaata sinna, kas sa näed mis seal on?"
"KEHA!!!!!"
"Tubli, just! See on keha. Sellega saab -"
"-seksida?????????"
"Tegelikult riputatakse sinna riideid, aga no..."
"Pmst saab ju seksida ka? See pole ju keelatud..."
"Oh yeah keha yeah check this keha out yeah i'm a ninja and there's a keha and i hit it and this keha is still there yoo keha can you hear me keha can you hear me 'cos i'm a ninja and i hit you can you hear me yellin keha yo yellin yo yellin yo yo keha yo-"
"-palun, Anna, see on natuke kahtlane, rahune palun."
"Anna, rahune!"
"Teeme nüüd nii, et ma hoian sind kinni natuke..."
"ANNA!!!!"
Mitte midagi muud kui pingelangus.
Kas kooli eeskirjades on märgitud, et sa ei tohi lammast kooli kaasa võtta? Ei ole? Siis sa võid.
P.S. Kõik, mis pole keelatud, on lubatud.
Led Zeppelin, kullakesed, miks te ei ole vaevunud sellele laulule videod tegema? Nii hea laul väärib videod. Kes teab, võib-olla kunagi... ma olen alati tahtnud.... jah......
No comments:
Post a Comment