Tere, ma ei mõista enam midagi. Kas inimeste kosmiline sobivus on tõesti alus edukale suhtele? Ma ei taha uskuda sellist sitta, aga kõik see numeroloogiate ja tüvenumbrite värgendus on hakanud väikestviisi paika pidama. Ja nüüd just, kui ma arvasin, et ma olen leidnud inimese, kellega meil on hea klapp, ma mõistsin, et me ei saa sobida kõigest meie sünnikuupäevade pärast. See iseenesest on parem seletus kui miski muu, sest see on paratamatu. Aga tundub nii absurdne, et suhted on justkui paika määratud ülevamate jõudude poolt. Ma ei taha seda uskuda, aga kui kõik on segi paisatud nagu puder ja kapsad, siis on inimesele jäänud vaid tema usk. Millesse - see on iseasi. Aga inimene peab midagi uskuma. Uskmatuses seiklemine ei vii kuhugi.
Pealegi, kuidas me saaksimegi inimesi mõista, kui igaüks on omaette isend? On küll sarnaseid inimesi, on ka hingesugulasi, keda ma arvangi kusjuures leidnud olevat, aga siiski siiski - mõtteid me lugeda ei oska. Ja inimese hing on nagu tormieelne meri - sa näed vaid mänglevat pealispinda, mitte sügavat sisemust.
No comments:
Post a Comment