Kummaline, miks inimesed loodavad teiste inimeste peale. Veel kummalisem - mida edukam inimene, seda kõrgemad lootused. Aga tema, edukuse viljeleja, on ju ka inimene oma murede, mõtete ja tunnetega. Ja kui see, mida ta teeb, ei vasta kellegi lootustele, siis kohe sajatatakse. Aga oh ei, ei tulda selle peale, et ta on inimene. TRAGIKOOMILINE. Mõeldes teisest inimesest, sajatades teist, solvates, salvates, olles ise inimene ei tule see meelde. NARRIDES. Üpriski jube, kas pole? Muideks, õues on jälle ilus - vihm ja mõned soojakraadid.
No comments:
Post a Comment