Please, no crush this time

Mu süda rändas mööda veene mu säärde, sest nüüdsest tuksub see seal. See on reaalsus ja see, mida ma t u n n e n.

I hate to have a crush on someone. What is more, to be in love with somebody! That is just disgusting!



Oi mamma, mis päev mul täna oli. Vesikas kakumäe rannas jäi kahjuks ära, ent oma džinnid saime kätte musiga ja üritasime need nautides ära juua kuskil pargis, mäel, mis iganes kohas.. thing is that we were fucking hungry so mõju oli nagu veits topelt või nii.. olime kergelt dipsy, tunne oli hea. Enne seda olime veel teinud vanalinnale tuurid peale ja istunud äärmiselt madalas rõhkkonnas ühel kaunil lagunemisohus müüril.
Aga kõht oli ju siiski tühi. Seega seadsime sammud McDonalds' poole (INDEED), soetasime endale burgeri, friikad, jäätise. Kuid mis peamine, meid hakkasid kõnetama mingid neegrid, kes olid Ameerikast ja nad olid sigalahedad! (mida sõna..) Aga tõesti. Nad ütlesid, et ma olen pretty ja kolme aasta pärast married wife. Ja ma mingil haigel väärastunud põhjusel (suu oli kuiv, must.. or that's what i thought) "kept sticking my tongue out" mille peale üks neist, kellega ma põhiliselt rääkisin, ütles "you know what it makes me think about?" ja siis oli nagu,- AARRRGGGHHH ja pea kätesse. What is more, ta küsis mult: "How many boyfriends you've got?" "HOW MANY boyfriends??! What?! You think I'm a slut???" Well, ma ei saanud nende ameerikalikust soravast nigga inglise keelest oma dipsy-olekus suuremat sotti, seega lihtsalt, ma oletasin, blushisin, naeratasin, "kept sticking my tongue out", whatthefuckisin EHK - feilisin. Aga ega nemad ka kõige kainemat muljet ei jätnud, üks olevat oma kandikuga äärepealt vastu posti pannud ja nende silmad.. WOW, mis sära, ebareaalne. Ja nende olek, nad oleks justkui filmist.. Mingi kuus tükki oli neid niggasid ehk. Ameerikast. WOW. Ja mis peamine! - nad olid kõik üle kolmekümne!! Neil olid lapsed, tütred, meist vanemad.. Ei midagi muud kui wow. Ja ma meeldisin neile. Double the wow.