Lack of self confidence

See fraas, mis mul pealkirjaks on, kargas mulle pähe ning seega ütleksin, et see on random, kuid ei ole, ei ta ole..

samas, kui väga mind tõesti enam huvitab? why not let go?

my mind is stuck and by stuck i MEAN stuck

i realised, et mu intelligents on zeroo, mu loogiliselt mõtlemine ja lähenemine on under zeroo, mu võime midagi teostada - so under zero that it makes you error

võtaks midagi ette, ah? käiks korrapäraselt teatris, loeks väärt kirjandust, vaataks häid filme ehk ühesõnaga VALMISTAKS END ETTE

mis oleks, kui alustaks nüüd ja kohe? valiksin etenduse ja ostaksin pileti, hell yeah, lovely. ostaksin pileti millega? mu kaks sotti varastati ära ja muud raha on mul 75 krooni. mu ema on sitapea, kui tal vaid raha oleks, oleks vähegi hea. ma vihkan oma ema. BUT, nagu "nullpunktiski" mainitud - perekonnaga on nii, et vihka neid ükskõik kui palju, sama palju sa neid ka armastad. eks selles leidu tõde, jah.

aga tegelt tõesti - mida kuradit ma ootan? ilma tegutsemiseta ei sünni miskit. niisama halada-haletseda-nutta kombe olen õnneks maha jätnud, kuid tegutsema veel hakanud pole. olen siis sellises nn tühjas faasis - tühi mõistuselt, tühi sotsiaalselt. tühi. kuradi tühi.


mis takistab mind tegutsemast? mis takistab mind suhtlemast? kõik see toimuv on mind üha enam kahtlema pannud oma välimuses ja selle mõjus teistele. tegelikult olen ma ju ilus tüdruk. tegelikult vist ju olen.

ahhaa! käes! suhtlemine, eelkõige sõprus, ei saa eales olla vaid ühepoolne, ühepoolsete soovide ja tahtmistega. kui nii, pole see sõprus. see on mõttetus. hmm.. kuidas mõjuda salapäraselt, inspireerivalt, huvipakkuvalt, põnevalt, lummavalt, ligitõmbavalt?

elu. see on ju kõigest mäng. eksperiment. kunagi ei tea, mis välja tulla võib. kunagi ei koti. kunagi ei tohi. never say never, my dear

jah, mis oleks, kui mõtlekski, et see on üks suuuur ja huvitav lõputu mäng, kuid lõputu vaid niipalju, et kui käes on lõpp, siis midagi muuta enam ei anna. seega tuleb mängida elu eest. elu eest mängida elu mängu.

ehk aitaks enese mõtlemine kellegi teise kehasse? see pole sina, kes haiget saab, see pole sina, kes langeb, see pole sina, kes pettub.. oled vaid sina juhtimas kellegi teise elu, kuid kes see teine muu ikka on kui osake sinust endast.

kuid mis kurat see on, mis siiski takistab järgimast neid lihtsaid, kuid geniaalseid mõtteteri? "kõik on võimalik, kui vaid siiralt uskuda"; "tahad palju, saad vähe. tahad väga palju, saad palju. tahad kõike, saad väga palju"; "võid saavutada kõik, mida iganes soovid, kui seda meeletult tahad. pead seda nii üleni tahtma, et tahtmine sinust välja purskub ja liitub maailma loomise energiaga" ja neid lootustandvaid aforisme on veel ja veel!! minu isiklikeks lemmikuteks on veel kindlasti "tunne hirmu, ja tee see ikkagi ära", "see, kes enne iga sammu astumist pikalt mõtleb, veedab kogu ülejäänud elu ühel jalal" ning "ära karda, et su elu võib lõppeda, pigem karda, et ta ei alga iialgi".
and they simply are true. SO TRUE.


ja kindlasti meeles pidada, et otseloomulikult kaasneb kõigega, mida teed, risk, kuid mitte midagi tegemisega kaasneb veelgi suurem risk.