Hey june

Olen ma üldse millalgi teinud kuu esimesel kuupäeval sissekande, ma ei tea, kuid mulle tundub, et see oli motivatsioon, mis ajendas mind kirjutama 23:14, kui homne outfit on veel valimata, tuba sassis ning tänane 1500 krooni eest ostetud riidelaar veel kirjutuslaual.
Ma jäin päris rahule oma retrovalikuga - kaks t-särki, üks mingi diskopepu shiny pluus, roheline-lilla kilekas, läikivrohelised lühkad, hallidest pärlitest pisikesed peace-sümboliga kõrvarõngad ja muidugi kauaigatsetud wayfarerid, mis pole küll päris need, aga ainsad, mida ma leida suutsin ning veel üks must pluus ja pruun topp. Ma ei saa, miks ma kirjutan siia sellisest mõttetusest nagu riided nii, nagu nende muretsemine mu elu põhikomponent oleks, aga kes teab.. äkki ongi? Hirmujudinaid tekitav mõte.
Millega ma rahule EI jäänud on see, et käisin jooksmas täna ja ilmselt jooksin alla kilomeetri, sest mul hakkas JALG VALUTAMA. Fuck you, jalg, lihtsalt täiega fuck you. Aa, muidugi, minu triumf - sõin peale jooksmist juustuviilu ning activia jogurti, sest kõht oli hirmsalt tühi, ent sellest ei piisanud mu suurele kõhule ja ma kühveldasin JÄLLE kakaopulbrit näost sisse. Mu kõht, tra, mida sa nõuad??!?
Muidu ma vist päriselt-päriselt hakkan oma eluga midagi ette võtma. Siiski juunikuu, suvekuu, uus algus või nii. Et nagu oleks, mida ette võtta. Oleks, mille nimel.

No comments:

Post a Comment