Seems like a touch, touch too much..
Mul tuli jälle klassikalise rocki hoog peale. Vahepeal oli vaid Norah Jones, mil ma vist unustasin, kui hea ja väärt on tõeline klassikaline rock-muusika! Sellega meenuvad mul, just sellise ACDC tüüpi rockiga, mõnusad suvised laagritaolised ameerikalikud koosviibimised ja see annab mulle heaolu tunde. Kummaline, kas pole.. eks see olegi elu. kummaline, seletamatu, ettearvamatu, ootamatu, ilus, ebaõiglane... ja mis veel imelikum - suur osa inimestest ei mõtiskle ega ole oma eluajal mõtisklenudki puhtpsühholoogiliselt elulistel teemadel. ja see ei ole hea. nad ei leia ega avasta elu tõelist palet, mõtet, -rõõmu.. mitte et ma ise nüüd siin nina püsti targana kõike lahti seletan - ma kajastan vaid oma vaatenurki ja arusaamu. ma tunnen, et seda on vaja. kas see aitab või mitte - siiski on seda vaja. ma peangi filosofeerima elulistel teemadel ja selle kõik ilustikenasti ka üles kirjutama, mul endal hakkab parem ja rahulolu valdab mind mõneks ajaks, üürikeseks hetkekeseks meie elust, kuid need hetked on olulised, iga hetk on oluline... mitte miskit ei tohi niisama raisata ja käest lasta, eriti aega raisata ja võimalusi käest lasta. kahetseda ei tohi. muidugi kahetseme me kõik, mis sest, et ei tohi.. irooniline on seda siin lahti seletada jällegi :D see on üks elu põhitõdedest, et tehakse just seda, mida ei tohi - nii toimivad inimesed, kes on eluga rahul ja õnnelikud. kes piinliku täpsusega reegleid järgivad ja muudest nõmedatest normidest ja tavadest kinni peavad, ma ütlen, ei ole õnnelikud! elad siis oma elu maha ja ühel päeval hetk enne suremist mõtled et ah kurat oleks pidanud ikka keskkooli ajal seda ja teist tegema ja taunot/maunot/kaarelit ei oleks ka pidanud käest laskma, elasin siis oma elu vanatüdrukuna nuttes taga oma armsamat ja nüüd ma olen siin, suren.. õnnelikuna? mida see tähendab? mis on õnn?
No comments:
Post a Comment