vaarika popkorn

ma tahaks näiteks näitlejaks saada, sest see on just täpselt selline amet, millega sa ei saa teenida piisavalt raha, et lolliks minna. ja see oleks juba mainstream.

väike alevik tallinna külje all, jaanuar 2012, -18 kraadi, kõrgrõhkkond, ere päike, udused bussiaknad ja -peatused, säästumarket, 1994. aastakäigu volkswagenid, plokkidena laiuvad paneelmajad ja sõpruse puiestee aegumatu meistriteose esimesed sekundid. ma sulasin sellega ühte nagu päikse käes tilkuv jääpurika-utoopia. sulasin bussi radiaatori vastas, lambanahkses kasukas ja lambavillastes kinnastes, bussi tagumise otsa karvasel kõrgel istmel. karge õhk lõhnab kui vaarika popkorn. ma olin vaarika popkorn. taaskord. jaanuar 2012. -18 kraadi.