OTSUS! VISUALISEERIMINE! USK!

meie haridussüsteemis on väärtus hinne, mitte teadmine ise. ja hinne ei väljenda teadmist, hinde võib kätte saada ka vihikust maha vehkides või siis lihtsalt 5 minutit enne tundi pähe tuupides. neid õpilasi on võrdlemisi vähe, kes tõesti teada tahavad ja soovivad asja osata, hinnete peale õppimises jääb aga nende õpilaste osakaal veelgi väiksemaks - oluline on ju hinne 5, mitte huvi asja vastu. sest hinne 5 tagab sulle kuldmedali, mis tagab omakorda tasuta õppimise ülikoolis. paljud eesti pered ei saa aga tasulist õppimist lubada. küll aga tahetakse, et laps ise oma eluga toime tuleks ja mingisugust ''päris'' tööd teeks, mille tarvis on kindlasti vaja ülikool läbida. laps ise tihtipeale ei tea, mis see ''päris'' töö oleks ja nii ta siis pingutabki kuldmedali nimel (nii ta vähemalt teeb midagi ja keegi ei saa nuriseda) või läheb lihtsalt sõbra või ülejäänud massi järgi orienteerudes juurat õppima, sest kui su cv-s on kirjas, et oled omandanud juuras bakalaureuse kraadi, saad sa kindlasti ''päris'' tööle. sealt edasi tuleb juba ''päris'' elu.

kõigest kommentaar, mille ühe jutiga facebookis ainsa mõistliku postituse ''mis on teie meelest suurimad probleemid meie hariduses?'' alla kirjutasin ja olin uhke, et seda suutsin, iseasi, millises vastavuses see tõega on. aga nii palju, kui ma uudiseid lugenud ja isaga rääkinud olen, peab see paika küll. nii palju, kui ma ise koolis käinud ja veerandihinde pärast end halliks muretsenud olen, peab see paika küll. ma tean inimesi, kes ühes kesklinna eliitkoolis end kuldmedali pärast surnuks rabelevad ja inimesi, kes on juurat õppima läinud neilsamal kahel põhjusel: 1) ma ei tea mida ma õppida tahan aga kuna kõik lähevad juurat siis ma võiks ka ju juurat minna 2) kunagi saan ehk mingi normaalse töö ka endale kuna meile räägiti et bakalaureuse (kirjutati ikka nii eks) kraad juuras märgituna minu cv-le tagab mulle kindlasti mingi normaalse töö ja kui ma veel tartus ka õpin eks

laialdaselt levinud mõtteviis, nagu katkuepideemia omal ajal, suhteliselt pika peiteajaga. kuid mitte kõik inimesed ei jäänud katku ja ka meie ühiskonnas on inimesi, kel mõistus veel alles, aga ühiskonnavorm on meil ju demokraatia - enamuse võim. peata kanade keskel võivad need üksikud palju kergemini pea kaotada. mul on nii vastik iseloom, et loodetavasti see minuga ei juhtu. lähen risti-põiki vastu kõigele, mis peale tuleb. mitte ei neela alla, vaid sülitan välja. peab jätkuma südikust. üksi on raske, aga maailmas, kus on inimesi 7 000 000 000 korda rohkem kui sind ennast, peab üksi hakkama saama. alustuseks, kas või, üksinda õhtust sööma.

4 comments:

  1. ma ei tea, kas ma peaksin end puudutatuna tundma. ei tunne. sest ma ei tunne end klišeena, ma ei tunne end midagi sellist õppides eraldatuna. ma tahan võimalikult erinevaid tegelikkusi tundma õppida ja kirjutada. seega olen ehk õigel teel

    täiega nõustun sinuga, kui ainult ei tunneks, et peanend kaitsma

    ReplyDelete
  2. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  3. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  4. mainin vaid, et tänu sinule sain ma üldse kirjutada ''ka meie ühiskonnas on inimesi, kel mõistus veel alles''. minu poolvend on näiteks just üks neist inimestest, kes juurat neil kahel põhjusel õppima läks.

    ja see, et sa tunned, et sa end kaitsma pead, näitab ainult, et sa teed õiget asja. need, kes end puudutatuna tundma peaks, minu blogipoiskat ei loe (kas tunda uhkust või kurbust, ei teagi nüüd)

    ReplyDelete