meie pooleldi koost lagunenud, ent siiski ühte hoidev perekond jätkas ka sel nädalavahetusel oma traditsiooni minna kohalikku ujulasse ligunema. seekord seda basseinis olesklemist millekski muuks väga nimetada ei saanudki, aga muu jutuvada sees, kes kui tubli olnud on ja kuidas kellelegi tema uus trenn meeldib (kui suurepäraselt mul tantsukoolis läheb), mainis issi nii muuseas ühe vaat et armsaima seiga oma lapsepõlvest.
ta rääkis, kuidas ta esimese klassi juntsuna kunstiringi läks ja järgmisel päeval veel suurema õhinaga samal ajal tagasi, aga siis, otsekui välk selgest taevast, tabas teda valus tõde, et see on vaid üks kord nädalas. ta ütles, et ta mäletab siiani, kui kurb ta oli. 42 aastat hiljem on tal see tunne meeles. ma olen isegi midagi sarnast kogenud, umbes samas eas. ainult kurb, et see 'midagi' toimus 'umbes' samas eas.
huvitav, kas ta on sellest oma loengutes rääkinud... oojaa, ta on kunstiakadeemia lektor. mitte küll täiskohaga, aga ma ei kujuta ette, kas ma saaks üldse millegi üle rohkem uhke olla. ta räägib, et tal ei jää tudengite näodki rääkimata nende nimedest meelde, sest need boheemlased ei aja end lihtsalt kohale, kuna nad ei kirjuta vajalikke esseid või mida iganes mu papa neilt nõuab.
aga tõesti. ma ei kujuta ette, kas ma saaks millegi üle rohkem uhke olla. või kas on see uhkus, ehk on see hoopis mingi tunne, mida ma varem dešifreerinud ei ole, aga ta on võimas, ta on erakordne. ta on soe tunne. mõelda vaid, minu pisike papa 1969. aastal läbi tuisu kooli poole vantsimas, molbert ja guašid kaenlas, põsed punased ja silmad säramas. ja kuidas võis ta lonkida tagasi läbi hangede, nina norus, silmad pisarais...
härdameelsus? ilmselt küll. jah. tere.
pole sind ammu kohanud, vana sõber. viimati, kui sind, vana sõpra, kohtasin, oli muru veel roheline ja taevas veel sinine, mitte ühtlaselt hall ja sombune, kas polnud, armas sõber? ja rahaühikuks oli meil veel kroon, ehk mäletad, armas sõber.
ühe krooni eest sai ühe karamelli, mis sulas suus ja valmistas meelerõõmu. sedasama meelerõõmu jätkus mul tollal lausa igaks päevaks.
sina ju mäletad, armas sõber.
No comments:
Post a Comment