Iggy Pop hop hop

Mõelda vaid, kui tore on fakt, et sellesse blogisse jäädvustan ma oma teismeea. Just siia. Suhteliselt anonüümselt. Suhteliselt. Kuidas ma hiljem naeran, lugedes neid kolmeteistaastasena tehtud postitusi. Kuidas ma hiljem analüüsin oma isiksuse arengut ja taandarengut. Kuidas ma hiljem kahetsen selle blogi põhjal, mis on tehtud või õigemini, mis TEGEMATA. Ja kuidas ma ei kannatagi enam oodata selle HILJEMINI ja tahaksin teha juba käigupealt lõpparve. Aga ma ei tee. Ma, sitavares, ei tee.