Love hurts

Ma mõtlen, et suusatamine on muidu iseenesest igati triks-traks tegevus, kuid mäest üles minna, pikalt, suusad takerduvad kinni või libisevad hoopis tagasi ja mingisuguse aja peale ka veel, see on juba noh.. mitte nii meeldiv. Kukkusin vaid korra, kuid see-eest väga haledalt. See nägi välja umbes nii, et oli selline pikem mäetaoline asi, mis oli selline käänuline ja kurviline ja kõrval olid umbes mingid järsakutaolised asjad ja siis ma lasin alla -veidras poosis muidugi- ja, olles taibanud, kui pikk on mägi, tõin kuuldavale huilge, mis pärineks justkui hullumajapõgenikult ja suures segaduses sõitsin vms rajalt välja tihnikusse, koperdasin nii kaua kuni kukkusin, suusad suht sõlmes, hange kinni. Koolis oli suusapäev, muideks. Mitte koolis, vaid Aegviidus. On sel vahet? Iga loll saab aru, mida ma mõtlesin.. muidugi oleneb, kui loll oled.. ja see oleneb sellest, kuidas määratleda lollust. Ma ise ka vahel mõtlen, et kas ma olen loll või mitte. Ega ei ole ju ainult kaks äärmuslikku varianti loll ja tark, on ka vahepealseid tumbajumbasid. Aga kas s e l on vahet? Oh, hea on see, et selle jutu põhjal teen järelduse, et ma siiski kaldun sinna lolli poole. Aga v a h e t ju e i o l e ...