so many different suns
now the sun's gone to hell
and the moon's riding high
let me bid you farewell
every man has to die
but it's written in the starlight
and every line on your palm
we're fools to make war
on our brothers in arms
ma olen mõelnud, et kui üks omadus on inimesel väga tugev, siis ehk ei olegi seda enam teistele näha, ehk ei paista ta välja. ja võib-olla ei näe seda ka inimene ise. mitte keegi ei tea, et tal on see omadus, see anne, see oskus, sest see on lihtsalt niivõrd tugev. ja oma tugevusega võtab ta võimust selle inimese üle ning hävitab ta teised omadused, millega ta end teiste silmis kehtestanud on. kõik tavaline oleks justkui kadunud. ja inimene lihtsalt sööb iseennast, haihtudes inimvareks. ning kõik, mis ta eales on soovinud, eales ihanud, kaob ühes temaga. ja siis ühel päeval, mil ta arvab end lõpule üha lähemale jõudvat, vaatab ta peeglisse, liialt jõuetu, et karjuda, liiga nõrk, et nutta, kuid piisavalt tugev, et endale öelda: ma ju ise valisin selle. ma ju ise tegin seda. ma olin ju suur inimene, kes ise otsuseid tegi ja tagajärgede eest vastutas. kõik ju eeldasid mult seda. ning kõik uskusid, et see, mida ma ütlen, on tõsi. kurat, oleks ma vaid ise teadnud...
ma mäletan nii hästi aegu, mil ma suutsin hästi väikeste asjade pärast hästi rõõmus olla.
ja see ei olnud viimati viieaastaselt
ma mäletan nii hästi aegu, mil ma tundsin sisemist täielikku õnne ja suutsin rahulolus naeratada
ka see ei olnud viimati viieaastaselt
ja siis on inimesed, kelle lähedased on suremas või kellel endal on surmatoov haigus või kellel puudub raha toidu jaoks või soe vesi või soe tuba või....
jah, ma mõtlen nende inimeste peale iga päev.
ning ikkagi söendan ma viriseda oma komplekside üle ja et need takistavadki mind õnnelik olemast
ma ei saa aru
kas ma olen tõesti nii rumal, et ma ei tule iseendagagi toime
ehk leiab vastuse sellelegi küsimusele chuck palahniuki fantaasiaviljast
kuigi ma kahtlen, kas sõna ´fantaasiavili' on antud kontekstis sobilik, kui üldse...
endiselt ei tee ma vahet reaalsusel ja fantaasial, aga võib-olla ongi nii parem
_
i'm not a unique snowflake
i'm just a part of the all-singing, all-dancing crap of the world
after i'm thirty
i may not let myself fall into this
until i'm thirty
because this really does make me crappy
more than i was born to be
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment