mu elu kulgeb põhimõttel vabaneda ängist, mida tekitab teiste arvamusest kottimine putsi küll me elame vaid korra, nuff said
ja ma olen selleni väga lähedal, väga
chuck palahniuk on teine mina
jah ma ei saa sellest teemast ei üle ega ümber
ja ei saagi
sest ta on geenius
ja teine mina on ka geenius
miks, küsite?
vastuse leiate sealtsamast
everything is a copy of a copy of a copy
täna oli koolis kontsert, kus pidin minagi kitarriga esinema ja noh teate küll, tavaline värk, laval on lapsed nägudega, mis väljendavad igati nende ürgset kirglikku soovi seal olla ja kellelgi ei lähe maailma kõige koomilisemal viisil sassi ja ma ei naera kunagi üle terve saali ega viska sõpradega nalja ega fantaseeri alasti flötistist, keda rahvas ammulisui vahib, mõeldes moraalist. mu sõbranna nimelt on flötist ja esimene mõte mu peas teda suure lava keskpunktis üksinda seismas nähes oli sama pilt, ainult et alasti, jah. ta on mu sõbranna ja mul ei ole mingeid kahtlasi lesbilisi tundeid ta vastu, kui te seda arvate. tema oli seal alasti, aga mind huvitas hoopiski rahvas. kõik need väiksed pudinad-jubidad ja nende emmed-issid, kes kallist raha lapse muusikalise hariduse jaoks maksavad, nende mammad-taadid, kes armsa pudilõuast lapselapsukese hädiseid pingutusi kaema tulid ja sellepeale aplodeerisid. korrutage see nüüd sajaga. ei, mitte seda alasti flötisti laval. las tema olla üksi and let the chips fall where they may. ja siis üritas üks õpetajatest mulle midagi meeleheitlikult viipekeeles selgeks teha. ta on muidu üsna vahva eit, paksuke ja puha. aga siis ta seal vehkles ja haaras oma pluusiesisest sõrmega mulle osutades (see krdi komavärk fkng sirja ma ei saa ikka aru kuhu ma panen selle ja kuhu mitte nüüd olen jonnakas ja ei kirjamärgista üldse midagi siin fking lauses ja ma tean et fking pole ka fking üldse aga see on nii fking fkd up et noh let the chips fall where they may (haha lol ma tean et sa ei armasta inglise ja eesti keelt ühes lauses samuti mitte issand jumal ma loodan et sa loed mu blogi haha tegelt mitte aga ok i wouldn't mind)) (kaks sulgu pidin ikka panema, sest need teised sulud on nii confusing stuff ja ma topin muid asju nende vahele) ning tegi näoga kõiki grimasse, mida te ühel pontsakal inimolendil üldse ette võiksite kujutada ja muudkui vehkis see tädike. mul oli fight club põlvil ja alasti flötist silme ees, mõhkugi ei mõikand. ja siis ta andis mulle mõista, et ah vahet pole. olgu, mõtlesin ma, mis ikka ja süvenesin raamatusse. ning siis sai see hull viiulite ebapuhas krigisemine läbi ning ma tulin koju, omades ühte parimat fuck yeah tunnet ever ja kõik oli nii võimalik ja päike paistis nii, nagu ta usuks minusse. kodus peegli ees seistes riivas mu silma asi, mis tavaliselt jääks sõna otseses mõttes kahe silma vahele. asi, mida naljalt ei märkaks. mul oli nööp lahti. jah. mu neljast särgiesisest nööbist üks oli lahti, paljastamata mu kehakumerusi või nahatooni või üldse midagi. ja ma mõtlesin, et kas tõesti seesama vahva tädike, kes oma vaba boheemlassuhtumisega märkimisväärselt ülejäänud õpetajaskonnast erines...
kodutänaval on mul pikemat aega, nii umbes viis päeva lamanud üks konn, kellest iga päev vähemalt viis korda on üle sõidetud. esimene kord ma silmasin toda vaest olendit reede õhtul, siis olid ainsaks ohvrid ta ajud, aga noh, surnd mis surnd. järgmisel päeval, klaverist tulles, panin ma tähele, et veel üks ratas oli tast üle veerenud ja keha nägi välja nagu pannkook, ainult et ebaisuäratavam. samas ma ei tea, kui ma poleks mingi paar tundi süüa saanud, oleks nälg ilmselt nõnda tappev olnud, et... noh see selleks. ja siis pühapäeval oli see sama ebaisuäratav pannkook veel ühe ratta ohvriks jäänud ja esmaspäeval veel ühe ja täna ma vaatasin, et vaene konn sulas pea teega ühtegi. koibade piirjoonid joonistusid vaid välja. ma kükitasin ta juurde umbes viieks minutiks ja fotografeerisin teda, ei teagi miks, ilus oli vist. ja siis ma ei osanud tükk aega midagi mõelda ning lõpuks, kui ma püsti tõusin ja uuesti fight clubi laulu mängima panin, mõtlesin ma, et ühel päeval sureme me ju kõik. lihtsalt see konn suri viis päeva. või ta oli viis päeva surnud, ma ei tea, you tell me sirja. ja kas sõnaga "ja" tohib alustada lauset? või siis väikse algustähega? you tell me, imma gonna listen. what else ive got my motherfucking ears for? ears... you hit me in the ear.... you see how life rolls around fight club? fight club is the only thing that is so true and so best at the same time.
and i will never tweet it
or write a song about it
i hate commercials
that would be it
and it wasn't commercials that directed me to fight club
it was a guy
who i bet has never been in a fight
No comments:
Post a Comment