Trolling is a art and I'm studying at a bad college

Mul on identiteedikriis. Kunagi psühholoogiatundides vist räägiti, et midagi sellist võib juhtuda inimestega vanuses 15-19, aga kindlasti mitte 14- ega 20-aastastega. See oleks midagi kohatut. Kui üks 14- või 20-aastane läheks psühholoogi jutule identiteedikriisiga, too saadaks ta pikalt. 14-aastast kuulataks ära vaid juhul, kui ta ei tea, kuidas tampooni kasutada või tal on vanematega probleemid või kooliprobleemid või muud tüüpilised tiinekaprobleemid ehk juhul, kui ta ei tea lihtsalt mitte sittagi sellest maailmast. Muidugi peab ta ääretult naiivne olema, sest vastasel juhul ei saaks psühholoog sellest kasu (loe:raha), sest 14-aastane ei jääks uskuma ja helistaks emmele, kes ei maksa raha ja viib oma võsukese minema. Probleemid - neid ei lahendata. Need surutakse tagaplaanile, kus need vaikselt isiksust lõhestama hakkavad. Ja siis jõuab ring algusesse tagasi ja käes on identiteedikriis. Kedagi ei koti. Puberteet - see läheb üle ju. Mu vanavanaemal läks ja mu vaarisal läks ka. Neist said täiskasvanud, siis said neist vanad inimesed ja siis nad surid. Kedagi ei koti, sest elu - see läheb mööda ju.