raugana televisioonis

kuulsin televusserist, et praegused kolmekümneviiesed elavad keskmiselt saja aastaseks. et siis praegune adolescence elab nii 125-aastaseks. pummeldajad ja muud pätid ehk veidi vähem, aga põhimõtteliselt on see võimalik. kujutan end 98-aastase futurama oscaritega pärjatud filmistaari ja 17 plaati salvestanud kabareelaulikuna samamoodi televusseri ees tudisemas ja kikitamas, kuidas siis, kui mind 125-sena igavesse sängi kupatatakse, on juba kõik võimalik. või samas ei kujuta kah, mine tea, millega meile nii armsad ja tüütud televusserid siis asendatud on. aga liiga palju tulevikule ja minevikule mõeldes ei jõua olevikus midagi tehtud. sellepärast ma mõtlengi vaid natuke.