Led Zeppelin

Ma küsisin talt, et kuidas siis jääb selle reaalse suhtlemisega, kui on suvi ja ükski meie koolikaaslastest ei näeks teda minuga, nii et tal poleks piinlik. Täpselt sellises sõnastuses küsisingi. Ta vastas, et sobib. Süda lõi kiiremini siis, raisk. Tegelikult ma poleks seda teinud, kui mu sõbranna mind inglise keeles julgustanud poleks (ta on lätlane). Nädalavahetusel on tal mõlemal päeval 11 tundi tööd. Ta on alaealine, ma ei tea. Esmaspäev sobiks. Aga midagi on valesti. Ta vist siiski valetas selle töö kohta. Kuigi see on loogiline. Üksikasjadest ma ei räägi, aga on loogiline, et see nii kaua on. See käib töö iseloomuga kokku. Tal pidavat olema 2 päeva tööd, 2 päeva puhkust. Elu on ju kõigest mäng ja eksperimenteerimine. Kui ta valetas, siis lihtsalt polegi midagi andeks anda, see on osa temast, see on osa elust. Ega minagi pole temaga täielikult aus olnud, küll ausam kui tema, aga see on minu iseloom juba. Aga siiski ei tohiks mul hakata süda kiiremini lööma, siiski ma ei tohiks tema pärast mitte magama jääda. Kell neli vist jäin magama. Aga noh, ma läksin poolkolm (vist) voodisse ka. Öösel me rääkisimegi. Kuni üheni? või midagi sellist. Mul tuli üks hea lause ka pähe, inglisekeelne, mõtlesin, et kritseldaks selle loosungina kuhugi minu tuppa, et see iga päev ikka meenutaks end mulle. Ofc oli see hommikuks läinud. See oli midagi umbes, et if you're afraid to do it, then just do it. I was totally freaked out, so... yeah. See on üks minu motodest. Peace, Anna, don't worry, it's gonna be alright... or not, but do not overthink, don't analyze too much, just play, just play the game of life.