Siin ma nüüd olen - üheksa minutit südaööni, istumas külapoe kõrval laua taga, helendav ekraan mu ees. Olin kergelt vaimustuses või nii, kui internet tõesti tööle hakkas. Kahju ainult, et läpaka akut vaid 49 % alles on. Kuid ega ma vist eriti kaua enam vastu peaks, elusalt süüakse meid ju kõiki. Kuigi enam neid sääski nii palju kah pole, suutsin vist massimõrva edukalt sooritada. Pimedaks läheb ainult ja kõhedaks kisub, mis ei ole just eriti meeldiv, aga ma sain üle nädala aja internetti (loe: tunde osaliseks, et maailm on siiski olemas ja mina seal eksisteerin).
Homme saan jäätist müüa. Money money money. Käisin ühel pühapäeval hotellis koristamas. Kuus ja pool tundi tuli tööaega, tööandja ütles, et "ühel ilusal päeval maksab raha ka". Ei jõua eriti oodata seda ilusat päeva enam.
Kahtlased tegelased liiguvad siin öösiti. Hakkan vist minema.
No comments:
Post a Comment