Please, no crush this time

Mu süda rändas mööda veene mu säärde, sest nüüdsest tuksub see seal. See on reaalsus ja see, mida ma t u n n e n.

I hate to have a crush on someone. What is more, to be in love with somebody! That is just disgusting!



Oi mamma, mis päev mul täna oli. Vesikas kakumäe rannas jäi kahjuks ära, ent oma džinnid saime kätte musiga ja üritasime need nautides ära juua kuskil pargis, mäel, mis iganes kohas.. thing is that we were fucking hungry so mõju oli nagu veits topelt või nii.. olime kergelt dipsy, tunne oli hea. Enne seda olime veel teinud vanalinnale tuurid peale ja istunud äärmiselt madalas rõhkkonnas ühel kaunil lagunemisohus müüril.
Aga kõht oli ju siiski tühi. Seega seadsime sammud McDonalds' poole (INDEED), soetasime endale burgeri, friikad, jäätise. Kuid mis peamine, meid hakkasid kõnetama mingid neegrid, kes olid Ameerikast ja nad olid sigalahedad! (mida sõna..) Aga tõesti. Nad ütlesid, et ma olen pretty ja kolme aasta pärast married wife. Ja ma mingil haigel väärastunud põhjusel (suu oli kuiv, must.. or that's what i thought) "kept sticking my tongue out" mille peale üks neist, kellega ma põhiliselt rääkisin, ütles "you know what it makes me think about?" ja siis oli nagu,- AARRRGGGHHH ja pea kätesse. What is more, ta küsis mult: "How many boyfriends you've got?" "HOW MANY boyfriends??! What?! You think I'm a slut???" Well, ma ei saanud nende ameerikalikust soravast nigga inglise keelest oma dipsy-olekus suuremat sotti, seega lihtsalt, ma oletasin, blushisin, naeratasin, "kept sticking my tongue out", whatthefuckisin EHK - feilisin. Aga ega nemad ka kõige kainemat muljet ei jätnud, üks olevat oma kandikuga äärepealt vastu posti pannud ja nende silmad.. WOW, mis sära, ebareaalne. Ja nende olek, nad oleks justkui filmist.. Mingi kuus tükki oli neid niggasid ehk. Ameerikast. WOW. Ja mis peamine! - nad olid kõik üle kolmekümne!! Neil olid lapsed, tütred, meist vanemad.. Ei midagi muud kui wow. Ja ma meeldisin neile. Double the wow.

Ghostbusters

Reedel musi sünna ja võtsime ühe pitsi ja natuke pealegi, vaatasime "L.A. gigolo't" ja ajuvabasid, ent siiski haigelt naljakaid videosid. Täpselt ei mäleta, aga võimalik, et ka tantsisime..
Laupäeval klassiõe sünna, rahvast oli rohkem, tantsisime, tantsisime, tantsisime.. padjasõda, pudel. Tantsisime. Minu klaverimängust oldi ka vaimustatud. Tantsisime. Sebisime klassivendi. Määrisime üksteist tordiga. Liialdasime pitsaga. Tantsisime.
Hiljem läksime metsa vahele ja jõime viina mingi morsi-õunamahla seguga, oh well. Siis läksime bussi peale ja hiljem mingis nurgataguses Bob Marley't. Koju mingi enne kümmet, hästi. Üllatavalt.

Didn't i didn't i didn't i

see you crying... ooohh..

i want you to want me
yeah, sure


Mul tulid duši all ja "clair de lune'" mängides head mõtted pähe ja ma olin surmkindel, et ma kirjutan need siia üles. Need olid rohkem nagu järeldused ja mõningates asjades selgustele jõudmised, nii et päris hea, või mis? Noh, igatahes, need ununesid ära. Ma siis parem räägin, mis täna oli. Läksime kolme klassivennaga linna peale ja siis saatsime ühe bussiterminalis ära ja siis jäime mina ja kaks pikka brünetti poissi ja istusime solarises ja sebisime ühte meie nohkarist klassiõde, õigemini, üks mu klassivendadest sebis teda ja mina ja see teine klassivend üritasime tal AIDATA sebida.. nagu wtf, siis ma nägin oma poolvenda, kellega ma pmst üldse ei suhtle, mingi tšikiga ja ta ilmselgelt tundis ära mind (obvious), näost oli näha, mingi kummaline väändunud ilme oli tal, kui ta mind kahe poisiga ülemeelikus meeleolus nägi, aga samas tema oli ju mingi tšikiga ja veits obvious, mis suhe neil oli, aga noh ta on vist mingi 18 ka, nii et.. ah jumala pohhui. Igatahes me ostsime kõik endale kaneelisaia ja siis pidime lausa ära märkima, kui ühtekad me olime.. siis me käisime riidepoodides ja ma avastasin, et mulle meeldivad meeste riided ja siis me käisime tehnikapoodides ja unistasime macbookidest, siis lasime mingil fotokal meist pilte teha ja noh.. all in all, i had a good time over a long period and that is great, i'm getting out of my silly depression.

Let go, just let go

Praegu on erakordselt mõnus. Kell on 22:13, ma õpin geograafiat, kannatan rämedat põiekat ja kuulan rahustavat Cat Stevens'it, mis on nii, nii hea.. What is more, ma pean homme alles kell üheksa kooli minema hakkama, kuigi tavaliselt ma ärkan kell kuus! Ebaloogiline seos, kuid mulle meeldib endale sisendada seda 'kolm tundi võitu'.
Egas midagi, laske vabaks, kuulake Cat Stevens'it, olge ilusad, olge head, unustage tehtud, rumalad vead..

Own an owl

i'd like to make myself believe
that planet earth turns slowly
it's hard to say that i'd rather stay
awake when i'm asleep
'cos everything is never as it seems

...keemia inimsuhetes...uu, midagi uut vahelduseks tüütule muidu-keemiale...


...

hit me with your best shot, yo




we don't need no education
we don't need no thought control
no dark sarcasm in the classrooms
teachers, leave the kids alone
hey, teacher! leave us kids alone

all in all, it's just another brick in the wall
..
all in all, you're just another brick in the wall


absoluutselt õige meelestatus õppimiseks, oh well

Suck it

Jällegi kogemuse võrra rikkam ja seekord aitas see mul paika seada üks oma elu põhimõtetest. Kui sa oled endas kindel, usud endasse ja tead, et sa teed selle ära, sisendatult mõtled, sa oled hea, sa oled väga hea ja siis lähed ja kõik läheb perse. Nii on mul olnud kõiksugu katsete, olümpiaadide, võistluste, konkursside ja muu jamaga, et ma olen endas kindel, ma oskan värki, ma jagan matsu ja nahhui ma jagangi siis.. kuigi enda arvates peale võistlust hoiak on sama ja kui tehtud on otsus mingite tarkade oma arust kogenud inimeste poolt, siis on nagu löök alla poole vööd ja mida vittu. Ehk siis nüüd - ei ole enam enesekindel, ma olengi sitakott, olengi tross ja lähen proovin siis. Läheb ehk paremini. Naiivne eneseusk käigu perse.